Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aastal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala hõlmab 72 500 ha, sellest 47 410 ha maismaad ja 25 090 ha merd.

Kaitseala kaitsekorda reguleerib Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. 

Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks:

·         loodusreservaat (0,1 % territooriumist, Esku ja Remnispea), kus inimeste viibimine pole lubatud. Reservaadid on tähistatud.

·         sihtkaitsevöönd (18% territooriumist), kus ei toimu majandustegevust, kuid võib liikuda ning korjata marju ja seeni.

NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevööndites ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil 1.04. - 15.07.

·         piiranguvöönd, rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus. Piirangud sätestab rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Lahemaa loodusega saab kõige paremini tutvuda loodusradadel

Oandu loodusmetsa rada - 4,7 km, algab ja lõpeb Oandul, osaliselt laudtee. Rada tutvustab vanu rannamoodustisi, metsa arengu erinevaid etappe, metsloomade tegutsemise jälgi.

Koprarada – 1 km, silmusekujuline, algus 900 m Oandult Altja poole. Saab tutvuda Põhja-Eesti ühe ilusama jõe - Altja jõe oruga ja näha kobraste tegevuse jälgi.

Majakivi rada Juminda poolsaarel - 7 km, kaheksakujuline, osaliselt laudtee. Algus Virve küla lähedal Loksa-Leesi tee ääres või Kolga-Aabla juures Pikanõmme luitel, kus asub ka vaatetorn. Juminda poolsaare luited, metsad ja väike soo ümbritsevad Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu - Majakivi - kõrgus 7 m, ümbermõõt 32 m.

Viru raba rada - 3,5 km, enamasti laudtee, algus Loksa mnt 1. km. Eestile tüüpiline rabamaastik ning –taimestik.

Altja loodus- ja kultuurilooline rada – 3km, algus Altja neemel jõesillal. Tutvustab endist kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini.

Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada - 4,2 km. Rada tutvustab Käsmu poolsaare loodust, sh Eesti suurimat kivikülvi, poolsaare kujunemislugu ja kultuuripärandit.  

Käsmu matka- ja jalgrattarajad - 14 km, kulgevad Käsmu kabeli juurest Käsmu tagumise parklani. Need rajad teevad poolsaarele ringi peale ning on mõeldud neile, kellele meeldib pikemalt looduses viibida.

Oandu-Võsu-Nõmmeveski-Liiapeksi matka- ja jalgrattarada - koosneb kolmest rajalõigust: Oandu-Võsu 9,5 km; Võsu-Nõmmeveski 17,5 km; Nõmmeveski-Liiapeksi 16 km. Rahvusparki läbiv matkarada, varustatud lõkke- ja telkimiskohtadega.

Rahvuspargis palume järgida siintoodud nõudeid!

Liikumine eramaal. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Keelatud on viibida koduõuedes, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal.

Kallasrajal (mere kaldal 10 m veepiirist, teistel veekogudel 4 m) viibimine on lubatud ööpäevaringselt.

Liiklusvahendite kasutamine. Mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) liiklemine väljaspool avalikke teid on keelatud. Metsasihid, pinnasteed ja teerajad on vaid jalgsi, suuskadel või jalgrattaga liikumiseks. Skuutritega sõit Vergi ja Vainupea vahelisel veealal, Koolimäe lahes ja Eru lahes on keelatud.

Kalapüük on lubatud piiranguvööndis ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Sihtkaitsevööndites pole kalapüük lubatud.

Kalapüük ei ole lubatud Vainupea ja Koolimäe ojas terves ulatuses ning järgmistes jõgedes tammidest ja sildadest allavoolu: Mustoja jões Vihula tammist, Altja jões Oandu tammist, Võsu jões Laviku tammist, Valgejões Kotka tammist, Kolga ja Pudisoo jões Tallinna-Narva maantee sillast ja Loo jões Loo tammist, Loobu jões Joaveski tammist suudmeni ning Tallinna-Narva maantee ja Joaveski vahelises sihtkaitsevööndisse kuuluvas jõelõigus.

Telkida ja lõket teha on lubatud ainult selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades. Üle  50 inimese puhul vajalik kooskõlastus. Eramaal laagrisse jäämiseks tuleb luba küsida maaomanikult. Laagrikohad peab jätma järgmistele külalistele maha korrastatuna. Lõkkepuudeks võib korjata maast oksi, ei tohi raiuda kasvavaid ega jalal seisvaid surnud puid. Lahkudes tuleb veenduda, et tuli on kustunud.

Looduses liikudes ei või:

·         vigastada puid ja põõsaid;

·         kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid koju kaasa või tekitada neile kahju muul viisil;

·         kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike;

·         häirida kohalike elanike kodurahu.

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.

Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313